Gaboronest (Botswana) otsustasin tagasi Bulawayosse, Zimbabwesse sõita ühe bussiga, ilma Francistownita. Loomulikult oli mul paar tundi aega bussi väljumiseni, mida otsustasime koos ndebele'st bussikonduktor Kenwelliga sisustada ühe lahkumisõlle abil. Tema teab kohta. Sisenesime hämarasse õllekasse, nii mõnigi patsutas õlale ning võtsin kaks 0,7 Hansa Pilsnerit 40 pula eest. Meiega liitus ka umbes kahemeetrine Kenwelli onu. Siinne seltskond koosnes põhiliselt zimbabwelastest, kes Botswanas töötasid. Jutt veeres omasoodu ning korraga liitus meiega armiline noormees, kes tahtis mult midagi küsida. Küsi aga, miks mitte. Kuid - Kenwell hakkas noormehega ndebele (või shona)keeles vestlema ning ka onu liitus vestlusse. -Let's finish here and go- ütles Kenwell peale noormehe lahkumist. Mõeldud, tehtud - mind eskorditi rahulikult baarist välja. -Whats up?- küsisin väljas. -He want challenge you...- vastas Kenwell käigu pealt. Onu soovitas mul nüüd bussi istuda ja mitte väljuda. Ma ei küsinud, miks.
Aga bussisõit kujunes bussivahetusrikkaks, koos kaasaveetava kaubaga (rehvid, riided, mingid ämbrid millegiga - osa reisijateruumis muidugi) kolm korda ainult... Sadas ja hommikul olin Bulawayos tagasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar